Mis on gnocchid? Mäletate klimbisuppi kooli sõõklas, siniseks keedetud kana ja suurte sibulatükkidega. Vot need klimbid tolles supis ongi gnocchid. Samas, kui klimbid kleepusid kurgu lakke nagu kliister, siis gnocchid on sametiselt pehmed ja sulavad suus. Serveerida võib seda pastarooga täpselt niisuguse kastmega, nagu pähe tuleb, või mille komponendid turult, aiast, külmikust pihku satuvad. Võis röstitud salvei, seente- või väheke terava, tšillit sisaldav tomatipõhise toidulisandiga gnocchid...võtad taldrikutäie pastat, valad pokaali veini, istud trepile õhtupäikese kätte ja elu nagu basiilik, õitseb ning lõhnab.
Kui sirvida Salme Masso nõukaaegset kokanduspiiblit, leiab Briti kultusroale fish and chips toreda eestikeelse vaste, taignas praetud kala. Küllap leidub inimesi, kes rõõmustavad, kui keeleuuendajad nõuaks rahvusvahelise toidukultuuri tippteose nime eestindamist. Ise suhtun tõlkekavadesse vaoshoitumalt. Sama kehtib ka retsepti kardinaalse muutmise kohta. Taignasse kastetud ning rasvas praetud räim mulgi pudru ja soolakurgiga omab küll kindlat kohta eestlaste uuenevas laadakultuuris, kuid inglaste fish and chips on midagi enamat. Kiirtoit, milles segunevad kultuur, ajalugu ja kulinaaria traditsioonid Briti impeeriumi avarustelt on tõeline pärl. Mahlane kalafilee krõbeda taignas kuldsete kartulisektorite ja tartarkasmega on maitsvalt mahukas energiapomm. Sestap jätsin traditsioonilise hernepüree, mida roa ühe kohustusliku saatjana pakutakse, järgmiseks korraks. Kuigi väikesi mugandusi tegin minagi, üritasin nii nime, kui ka valmistamisviisi juures järgida saarterahva kogemusi ja traditsioone.
Empanadillas de carne...üritasin lihataskute nimetust koduselt suupäraseks tõlkida. Ei õnnestunud. Tegelikult pole sellest suuremat lugu, toidu tuum peitub maitses. Need koka poolt koduseks tuunitud, Hispaania frititud pelmeenilaadsed tooted(oh seda kolesõna "...laadne toode") mekkisid oivaliselt. Asendasin veiseprae koduahjus suitsutatud lambalihaga. Loota võib, et viimase puudumisel kõlbab ka Maarjamaa läbiküpsenud notsu. Samas, kergelt terava tšillipasta ning tomatikastmega rikastatud suitsune lambaliha kuldseks küpsenud tainataskus, sobis pokaali tummise punaveiniga oktoobrikuu sooja sügisilma märksa mõnusamalt.
Kevadel, aprillis-mais, kui jää läinud, kuid ilmad veel jahedavõitu, algab räimehooaeg.
Kasvuga kimpu jäänud Atlandi heeringa väike sugulane on suurepärane tooraine. Praetult, suitsutatult, marinaadis või ilma, ikka tundub, et jälle jäi väheks. Seekord on Eesti rahvuskala aedtilli-sibulamarinaadis.
Kaua marineeritud räim säilib, pole mõtet küsida. Ei säili! Minul sai kauss tühjaks järgmise päeva lõunaks, enne, kui maitsed ühtlustusid ja kala marinaadiga täielikult läbi imbus.
Osso buco ehk hautatud vasikakoot, valminud elusal tulel, lõkkesuitsu maik man. Läinud sügisel, Valgjärve matkarajal, sai sellest osa suur seltskond loodushuvilisi, kes metsast samblikke ja seeni korjas ning nendega lõnga värvis
Paremini kui Peipsi ääres, ei tehta värske- ega ületalve hapukurki mitte kusagil Maarjamaal. Teise koha vääriline võiks olla selle retsepti järgi valminud sakusment. Värske hapukurgi muudab eriliseks tõsiasi, et selle valmimist mõjutavad sajad erinevad tegurid. Näiteks, kurgi suurus ja sort, vee kvaliteet, välistemperatuur ning valmistaja iseloom. Samuti, pole "malosolnõi" puhul, jõudnud maitsed täielikult ühtlustuda. Tsiteerides klassikuid: "Elu on nagu purk värsket hapukurki, iial ei tea, mis sealt järgmisena välja tõmbad!"
Kuigi võtmesõnaks pizza puhul on ehtne pizzaahi, võib ka kodustes tingimustes suurepärase tulemuseni jõuda. Tõeliselt maitsvaks muudab selle roa värske ja kvaliteetse tooraine kooskõla. Reegel "vähem on rohkem" kehtib ka pizza puhul. Minu variatsiooni teemal "Pizza pepperoni" leiad siit
Aegumatu kodumaine klassika, millele lisab magusaid noote röstitud must leib ja üllatavat tekstuuri kodujuust
